Tõrva vallas on dokumenteeritud mitmete kaitsealuste linnuliikide esinemine, kelle elupaigad võivad tuuleparkide rajamisega ohtu sattuda. Vallas on registreeritud leiud sellistest liikidest nagu laululuik, väike-konnakotkas, metsis, teder, must toonekurg, merekotkas, kaljukotkas ja kalakotkas.
Holdre planeeringualal ja selle ümbruses on 2024-2025 aastal dokumenteeritud metsise, musta toonekure ja kalakotka vaatlused. Vallas asuvad mitmed kaitsealad, sealhulgas Lasa, Õhne ja Tündre metsise püsielupaigad.
Tuulikute müra, vibratsioon ja punased ohutustuled häirivad lindude elu ning suhtlemist. Eriti haavatav on metsis, kes on päevase eluviisiga valdavalt paikne lind ja veedab olulise osa ajast kuni 3 km raadiuses ümber mängupaiga. Ekspertide hinnangul ei ole 1 km puhvertsoon piisav lindude kaitseks.
Teadusuuringud näitavad tuuleparkide negatiivset mõju elurikkusele
84 teaduslikku uuringut kokkuvõttev analüüs näitab, et tuulepargid mõjutavad oluliselt metsa elukooslusi:
- 63% uuringutest näitasid, et tuulepargid on linnud nende elupaigast välja tõrjunud
- 72% uuringutest näitasid, et tuulepargid on välja tõrjunud nahkhiired
- 67% uuringutest näitasid, et tuulepargid on välja tõrjunud suured imetajad
Oluline on märkida, et need uuringud käsitlesid vaid 100 m kõrguseid tuuleparke. Uue põlvkonna tuulegeneraatorite puhul, kus üksnes tuulikulaba pikkus on 100 meetrit, võivad mõjud olla veelgi ulatuslikumad.
Uuringute järgi saab populatsiooni vähenemist vältida ainult siis, kui tuulepargid rajatakse madala elupaiga kvaliteediga kohtadesse.
Allikas: Sirje Kase ettekanne
Tolvanen et al. (2024) ja J. P. George (Euroopa Komisjoni metsaekspert) uuringud