Ettekanne volikogus rahvaalgatuse toetuseks

Austatud volikogu liikmed, külalised,

minu nimi on Helen Tammsalu. Olen Tõrva valla elanik olnud terve oma teadliku elu. Täna olen Tõrva valla väikeettevõtja olnud ligikaudu 16a. Mulle läheb väga korda, mis toimub minu koduvallas. Olen iga päev olnud tänulik, et ma saan elada Tõrva loodusküllases vallas.

Tahan alustada sellest, miks me lõime rahvaalgatuse Tuulikutevaba Tõrva vald.

Minu jaoks tundus Tõrva valda rajatavate tuuleparkide kogus tohutu liialdamisena. Ma ei suutnud ette kujutada, kuidas saab sellist massiivset tööstusmaastikku rajada meie Tõrva valda. Meie vallas on esikohal alati olnud kaunid metsad, imelised vaated, looduse hääled, puhtad järved ja aastatuhandete jooksul tekkinud rabad ning sood. Ma ei suutnud aru saada, miks peaks meie valla esindajad üldse kaaluma tuuleparkide rajamist Tõrva valda- imelisse looduskeskkonda. Lugedes ja uurides tuuleparkide tausta ja mõju keskkonnale hakkas mulle tunduma, et asi ei ole päris õige.

Rahvaalgatuse loomise ajal olin mina hoopis väiksemate teadmistega meie valla elurohkusest ja loodusküllusest, samuti tuuleparkide rajamise hävitavast mõjust looduskeskkonnale. Täna uut rahvaalgatust tehes oleksin ma kindlasti teadlikum ning oleksin sellesse kirjutanud ka Holdresse kui ka mujale looduskaunitesse kohtadesse rajatavate tuuleparkide nimed. Et Tõrva vald jääkski tuulikuvabaks. Erinevate kokkusaamiste käigus nägin ümbritsevaid segaduses inimesi tõsiselt muretsemas tuuleparkide rajamise pärast nende kodukohta. Tundsin, et minu kohus on luua rahvaalgatus tuulepargi planeeringu peatamiseks ajani, mil meil on oluliselt rohkem teadmisi tuuleparkide mõjust nii inimesele, loodusele, kinnisvarale kui ka kohalikule ettevõtlusele. Ma ei saa olla nõus sellega, et meie vallast saab lihtsalt tubliduse pärast eesrindlik vald, kes on nõus võõraste ettevõtjate ees allaheitlikult oma maa neile kasutada andma. Maa kasutusele andmine tuulepargi rajamiseks tähendaks aga loodusrikka ala muutmist kümneteks ja võibolla isegi sadadeks aastateks looduskõlbmatuks. Metsa raadamine, tohutute killustikualade rajamine, 20 meetriste diameetritega vundamentide rajamine nendel aladel muudab selle maa kõige muu jaoks kasutuskõlbmatuks. Meie loomad liiguvad mujale, linnud ei tule tuugenitornide vahele enam pesitsema, inimesed, kes on otsinud rahu ja vaikust ning leidnud selle meie vallas, on sunnitud otsima endale uued elukohad. Ettevõtjad, kes on rajanud oma tegemised loodusega kooskõlas, on sunnitud valima endale uued tegemised. Maastik, mis on muudetud tööstuspargiks, ei muutu enam mitte kunagi looduslikuks keskkonnaks. Kas te olete kõikide asjaolude ja faktidega arvestanud? Kas nende parkide rajamisega on vaja niimoodi kiirustada? Kas on kaalutud ka alternatiivseid energialahendusi, mis oleksid kohalikule ettevõtjale ning elanikule mõeldud?

Eesti riik ei ole Eesti energia arengukava vastu võtnud. Samuti ei ole riik võtnud vastutust koostada riiklik eriplaneering selgitamaks parimaid võimalikke alasid Eestis tuuleparkide rajamiseks. See ülesanne on jäetud kohalikele omavalitsustele. See olukord ongi keeruline. Omavalitsused ei peaks tegelema riigi ülesannetega. Ühe suure planeeringuna oleks võimalik välja selgitada piirkonnad, kuhu on mõistlik tuuleparke rajada. Riiklik planeering arvestaks ka tuuleparkide omavahelisi mõjusid. Valga valda Tõrva valla piirile on planeeritud 23 tuulikuga Herro tuulepark. Mulgi vald avastu Tõrva valla piiri on planeerimisel Mulgi valla tuulepark. Tänased omavalitsuse planeeringud saavad arvestada ainult enda valla piiridega. Üleüldist olukorda ei pea hindama. Parkide koosmõju nende puhul ei ole arvestatud.

Omavalitsuse ülesanne minu silmis ongi oma valla inimestele parimate võimaluste loomine ning parimate valikute tegemine kohalike inimeste ja ettevõtete heaks. Kui vaadata Tõrva valla vastvalminud arengukava, siis ei ole selles sõnagi tuuleenergiast ja Tõrva valda planeeritavatest tuuleenergiaparkidest. Miks me seda siis üldse teeme? Miks me lubame sellistel parkidel tulla Tõrva valda kui me ei ole seda ette näinud ka sel aastal vastu võetud arengukavas?

Arhitektina puutun kokku erinevate hoonete projekteerimisega ning planeeringute koostamisega. Näen kui palju on igasuguseid piiranguid kasvõi näiteks ühe üksikelamu rajamisel. Pean arvestama kindlasti keskkonnaga, pean arvestama maa kasutusotstarbega, pean arvestama erinevate piirnguvöönditega, muinsuskaitseliste väärtustega, looduskeskkonnast tulenevate piirangutega, maanteest ja hoonetest tulenevate piirangutega.

Mina ei saa oma kliendile öelda, et me saame sinna maja ehitada, kuhu klient tahab. Ei saa! Me peame arvestama kõikide nende piirangutega. Minul ei luabta üle piiri astuda, ametkonnad seisavad selle eest, et ma teeksin kõik seaduste kohaselt ettenähtult. Kas tuulepargi rajamise planeerimisel on arvestatud kõikide piirangutega? Kas riiklikult ette nähtud kaitsealade, kaitsealuste loomade ja lindude ning meie endi koduvalla maade loodusesse sekkumine jõuliselt on ikka kõikide asjaoludega arvestamine? Linnuteadlased ütlevad, et põhjaliku linnuuuringu tegemine võtab minimaalselt 2 kuni 5 aastat aega, et hinnata täpselt lindude käitumist ja nende tegevust. Ma leian, et Seda otsust ei tohiks teha kergekäeliselt, vastu tulles parkide arendajate soovile ja kiirustades kaalumata kõiki võimalikke lahendusi. Kuulama peaks veel lisaks olemasolevatele arvamustele erinevate rohkete spetsialistide arvamusi ning soovitusi.

Tõrva vald on aastate jooksul ehitanud oma piirkonna maine looduskauni ja rahu pakkuvana. Tuuleparkide rajamine sellesse piirkonda muudaks meie kodukoha visualiseeringut ja atmosfääri. Kui tuulegeneraatorid hakkavad valitsema maastikku, siis kas see ei tähenda see turismi kui majandusharu lõppemist? Maailma päästmise aktsioon meie endi inimeste elu ja töö vaeva eest ei ole jätkusuutlik. Ma arvan, et tuulepargi rajamine toetab tugevalt looduse kahjustamist, samas ka meie kogukonna majanduslikku heaolu kahjustamist. Tuugenid ja loodusturism ei saa mingil juhul samas kohas koos käia. Tuuleparkide koht peaks olema kasutuskõlbmatute maade peal, tuulerikastes piirkondades, tööstusparkide läheduses. Meil ei ole ühtegi neist piirkondadest.

Me ei ole vastased rohelisele energiale. Tuulepargi rajamine väärtuslikule põllumaale, täis elujõus metsamaale või linnurikkasse sohu ei ole kuidagi moodi roheline. Roheline ei ole juba selliste tohutute tuugenite tootmine, nende transport ja nende paigaldamiseks tehtavad eeltööd. See on kõike muud kui roheline. Selline projekt ei ole tasakaalus kohalike inimeste huvide ja piirkonna looduskeskkonnaga. Energiatootmise projektid (kui ka kõik muud avaliku huviga projektid) peaksid olema läbipaistvad, hoolikalt läbi mõeldud ja arvestanud igakülgselt piirkonna ja kohaliku valla elanike vajadustega.

Me ei palu, et me saaksime tuuleparkide rajamise täielikult lõpetada, kuid palume, et see arutelu ei jääks ainult suurte arengutega seotud eesmärkide tasandile. Loodan, et volikogu liikmed mõistavad kohaliku kogukonna arvamuse olulisust, et teha teadlik ja tasakaalustatud otsus. Meie soov on, et volikogu peataks praeguse eriplaneeringu menetluse, et anda aega ja ruumi arvestamaks kõiki külgi ja tagajärgi. Igapäevaselt lisandub infot ja teadmisi, mille põhjal on võimalik teha meie Tõrva valla jaoks sobivaid otsuseid. Meie oleme oma info hankinud avalikult kättesaadavatest materjalidest.

Seega kõigil on võimalus leida piisavalt infot tuuleparkide kahjulikust mõjust. Kasuliku mõju kohta loodusele, inimestele, kinnisvarale ei ole infot leidnud.

Kohalikud inimesed on valmis osalema, arutama ja andma oma panuse, et leida lahendus, mis kaitseb loodust, hoolib kogukonnast ja toetab jätkusuutlikku arengut.

Rahvaalgatus Tuulikutevaba Tõrva vald kogus 518 Tõrva valla kodaniku häält. Tõrva valla elanike arv on 1.jaanuari seisuga 5874. See teeb ligikaudu 10% valla elanikest, kes kohe reageerisid, et oma hääl anda. Ma arvan, et kiirelt tegutsedes ei ole see väike number.

Meie soov on lihtne, kuid samas väga oluline – et kõik otsused, mis puudutavad tuuleparkide rajamist meie koduvallas, lähtuksid ainult ja eranditult Tõrva valla inimeste huvidest, nende arvamusest ja meie kodukoha heaolust. Otsused peavad teenima meie inimesi, mitte neid, kes meid ei tunne ja meie muresid ei jaga.

Tõrva vald on meie juured, meie igapäevaelu ja meie tulevik. Me ei lase võtta endalt seda, mis on meie jaoks kõige kallim. Täna võtame vastutuse ka meie laste ja laste-laste eest.

Seisame üheskoos oma kodu ja tuleviku kaitsel. Meie hääl peab kõlama – ja see on hääl, mis ütleb, et Tõrva vald on rohkem kui lihtsalt koht kaardil, see on meie elu, meie kodu ja meie kodukoht!

Aitäh!