Tõrva valla turismiettevõtjad ja maaettevõtjad hoiatavad avalikus pöördumises, et valla eri paigust nähtavad, kuni 300 meetri kõrgused tuulikud muudaksid piirkonna maastiku tööstuslikuks ja tõrjuksid eemale külastajaid.
Ettevõtjate hinnangul läheksid planeeritavad tuulepargid vastuollu valla arengukavas nimetatud tugevustega – mitmekesise ja puhta looduse, kaitsealade ning kauni ja vaheldusrikka maastikuga – ning tooksid kaasa pikaajalise kahju kohalikule turismile ja elukeskkonnale.
Pöördumise autorid rõhutavad valla väiksust – 649 km² – ning nendivad, et nii kõrged tuugenid oleksid nähtavad suuremal osal territooriumist. „Sellised monstrumid ei sobi valla tugevuseks olevasse maastikusse, vaid kujundavad uue, visuaalset reostust põhjustava tööstusmaastiku,“ märgitakse pöördumises. Ettevõtjate hinnangul mõjutaks tuuleparkide arendus negatiivselt nii turismitalusid kui ka ajaloolisi külastusobjekte, sh Liivimaa losse, ning võib mõnele tegijale osutuda eksistentsiaalseks löögiks.
Ettevõtjad kritiseerivad ka senist mõjuhinnangute käsitlust. Nende sõnul puuduvad konkreetsed arvestused kinnisvara väärtuse vähenemise kohta tuulikute läheduses ning kogu valla kinnisvaraturu potentsiaalne kahju võib ulatuda miljonitesse eurodesse. Pöördumises rõhutatakse, et lisaks maastiku- ja elukeskkonna mõjudele tuleb hinnata ka mõju elukvaliteedile ja turismisektori jätkusuutlikkusele.
Pöördumine viitab ka Eesti Teaduste Akadeemia energeetikakomisjoni 5. detsembri 2024 seisukohale, mille järgi ei taga praegusel kujul kavandatud taastuvenergia eesmärgid elektrisüsteemi kestlikku toimet ega varustuskindlust, ning mille kohaselt võib taastuvenergia tootmisvõimsuste kiire kasv tuua kaasa ületootmise ja hinnasurve tarbijatele. Ettevõtjad leiavad, et toetusskeemid ja dotatsioonid, mis tuuleparkide rajamist soodustavad, maksavad lõpuks kinni kohalikud elanikud ja ettevõtted.
Kokkuvõttes paluvad Tõrva valla turismiettevõtjad volikogul ja vallavalitsusel „kasu ja kahju“ uuesti läbi kaaluda ning lõpetada tuuleparkide eriplaneeringud, pidades esmatähtsaks valla loodusväärtuste, maastike ja turismipotentsiaali säilimist.
Pöördumine
Tõrva Vallavolikogu liikmed
Tõrva vallavalitsus
21.04.2025
Maa-ja turismiettevõtjate pöördumine seoses kavandatud tuuleparkide eriplaneeringuga.
1. Sissejuhatus
Tõrva valla arengukava kohaselt on valla tugevuseks mitmekesine ja puhas loodus, kaitsealad. Kaunis ja vaheldusrikas maastik ja veealad. Külastusobjektid ja rahvusvahelised koostööprojektid.
Oleme seisukohal, et nimetatud tugevused on ka valla elukeskkonna olulisteks väärtusteks, mida kavandatavad tuulepargid ohustavad ja rikuvad. Arvestades valla territooriumi väiksust - 649 km², saavad plaanitavad 300 m kõrgused tuugenid olema nähtavad suuremal osal valla territooriumist. Sellised monstrumid ei sobi valla tugevuseks olevasse maastikusse, vaid kujundavad uue, visuaalset reostust põhjustava tööstusmaastiku. Nõustume, et mida kaugemal on tuulikupark kellegi elukohast või ärist, seda väiksem on mõju. Samas, rõhutades valla territooriumi väiksust - ca 20x30 km, on niivõrd ulatuslikest ja kõrgetest tuuleparkidest mõjutatud kogu vald ning vallas tegutsevad turismiettevõtjad.
2. Teaduste Akadeemia energeetikakomisjoni seisukoht.
Riigi energiapoliitika on seni olnud heitlik. Eesti Teaduste Akadeemia energeetikakomisjon on oma 05.12.2024 pöördumises tugevalt kritiseerinud ENMAK 2035 eesmärke ja nimetanud praegusel kujul kavandatud taastuvenergiale täieliku ülemineku kava ideoloogiliseks. Rõhutame, TA arvates on tegu ideoloogilise kavaga, mitte aga energiajulgeolekut, varustuskindlust või taskukohast hinda toetava kavaga.
Tsiteerime järgnevas lõigus Teaduste Akadeemia 05.12.2024 seisukohta: ENMAK 2035-s kavandatud elektrimajanduse arendamine, peaasjalikult seoses ideoloogilise eesmärgiga katta 2030. aastal Eesti sisemaine summaarne lõpptarbimine 100% taastuvatest energiaallikatest toodetud elektriga ning selleks meretuuleelektrile ebavajaliku toetusskeemi rakendamisega, ei taga elektrisüsteemi kestlikku toimet ega ENMAK 2035 seatud ühegi eesmärgi täitmist:
- Energiajulgeoleku tagamine ja varustuskindlus. Juhitavad tootmisvõimsused kahanevad tasemelt 1808 MW tasemele 1250 MW olukorras, kus tiputarbimine kasvab ning suurte tootmisüksuste nagu meretuuleparkide lisandumine esitab täiendava vajaduse juhitavate tootmisvõimsuste ja süsteemiteenuste järele.
- Energia kättesaadavus ja taskukohane hind. Elektri lõpphind ei lange, elektri turuhinnale lisanduvad võrgu tugevdamise, süsteemi tasakaalu tagamise ja taastuvenergia tasud. Hind jääb jätkuvalt kõrgemaks kui Põhjamaades. Elektri hinna arvutustes on aluseks võetud elektritarbimise kahekordne kasv järgneva 10 aasta vältel ja kolmekordne kasv aastaks 2050. Kasvu mitterakendumisel on dotatsioonide ja toetuste kulu proportsionaalselt suurem olemasolevatel tarbijatel, millel on negatiivne mõju Eesti majanduse konkurentsivõimele.
- Keskkonnasäästlikkus. Eesmärgi Taastuvenergia 100 täitmine ei vähenda oluliselt süsinikuheitmeid, valdavalt asendub kodumaine fossiilkütus (põlevkivi) imporditud fossiilkütusega (maagaas). Keskkonnasõbralikuma energiatootmise saavutamiseks peame Taastuvenergia 100% eesmärgi asendama 100% CO2 vaba eesmärgi vastu.
Päikese- ja tuuleenergia tootmisvõimsuste pea viiekordne kasv (1129 MW-lt–5600 MW- le aastaks 2035) tekitab soodsatel tuuleoludel mitmekordse ületootmise, millele puudub majanduslikult põhjendatud ja usaldusväärne turg. Kavandatud tarbimise kasv tulevase energiamahuka tööstuse poolt, arvestades eeldatavaid hindu, ajalisi raame ja juhuelektri ebakindlust, ei ole realistlik / https://www.akadeemia.ee/wp-content/uploads/2024/12/ek-protokoll-582- 05.12.2024.pdf /
Tõdeme, et Vabariigi Valitsuse poliitika täita Eesti territoorium tuuleparkidega ei ole kooskõlas teaduspõhise lähenemisega, vaid vastandub sellele. Meile teadaolevalt plaanitakse ka Tõrva valda kavandatavatele tuuleparkidele erinevaid toetusskeeme ja dotatsioone, mida TA energeetikakomisjon samuti taunib. Toetused maksame lõpuks kinni meie, tarbijad, ükskõik kas arvel on rida elektri või võrgutasu eest.
3. Valla tuuleparkide kavandamisel ei ole vajaliku põhjalikkusega
arvestatud mõju turismiettevõtlusele, tänaste loodusväärtuste
kahjustamist, mõju kinnisvarahindadele ega elukvaliteedi langusele.
Oleme veendunud, et tuulepargid Tõrva vallas ei too juurde turiste, vaid pigem peletavad neid eemale. Tuulepargid lõhuvad meie väärtuslikku loodust ja elukeskkonda. Turismitalude või Liivimaa kaunimate losside lähedale rajatavad
tuulikud mõjutavad negatiivselt, võimalik, et teatud juhtudel eksistentsiaalselt, konkreetseid ettevõtjaid ja nende tegelemist ettevõtlusega.
Mõjuanalüüsis ei ole toodud konkreetseid hinnanguid, kui palju väheneb tuuleparkide kava realiseerimisel kinnisvara väärtus tuulikute läheduses asuvate elu-või ärihoonete puhul. Vallas tervikuna võib kahju kinnisvara väärtusele ulatuda miljonitesse eurodesse. Ehkki kahju maastikele, looduskeskkonnale ja elukeskkonnale tervikuna on keeruline kokku rehkendada, on see siiski võimalik ja projektide realiseerumisel ka elementaarselt vajalik.
Valla turismiettevõtjad on seni vallaga valdavalt hästi läbi saanud ja tunnetanud ka vallapoolset tuge ettevõtlusega tegelemisel. Loodame väga, et volikogu ja vallavalitsus kaaluvad veel kord kirjeldatud olukorda, kus kasu projektidest on enam kui küsitav, kahju aga selge ja ulatuslik. Teeme ettepaneku tuuleparkide eriplaneeringud lõpetada.
Allkirjad
Vahur Kivistik
Sirje Kask
Ants Taul
Ene Pihu
Nicos Kounnas
Aive Purason
Terje Tekkel
Tiia Rüütel
Viljo Grauding
Klaire Vaher
Agu Alikas
Marika Soots
Ergo Viks
Imre Arro